Tags

Tüüne-Kristin Vaikla’s PhD research and defence in Estonian Academy of Arts

2017
  • Tüüne-Kristin Vaikla

Phd Supervisors: prof dr Ranulph Glanville and prof dr Mart Kalm (Estonian Academy of Arts)

Preliminary Reviewers: dr Suzie Attiwill (RMIT) and dr Lilian Hansar (Estonian Academy of Arts)

Opponent: prof Morten Lund (Chalmers University)

Phd Committee Members: dr Liina Unt, prof dr Krista Kodres, dr Roomet Jakapi, dr Jan Kaila, prof Toomas Tammis and prof Kristjan Mändmaa.

Please find the PhD thesis HERE.

Tüüne-Kristin Vaikla’s Phd „Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention“ (Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja järelmõju) defense took place on June 14th in 2017 at the former Helios Movie Theater (Sauna 7, Tallinn).

The practice-based research deals with the re-purposing of historical buildings to find modes and models for expanding the concept of professional spatial intervention. The research focuses on the possible interaction between phenomenological knowledge and spatial investigation, design activism and the gentrification process. The thesis investigates, on the basis of case-studies – the Pärnu Mud Baths, Tallinn Linnahall and Hiiumaa Paluküla Church – the activation of space and forms of spatial intervention tactics, focusing on physical, mental and social strata of space.

The research focuses on the relationship of the past (buildings) and the future (users), evaluating spatial layers and human behavioural patterns. As an interior architect, the author is interested in the impact of space: how it is possible to direct people’s behaviour through physical space and how space affects the human atmosphere. In interior architectural practice, the physical and the emotional approaches are in an inversely proportional relation to each other.

—————————-

Tüüne-Kristin Vaikla doktoritöö „Re-purposing Space: the Role and Potential of Spatial Intervention“ (Ruumi ümbermõtestamine: ruumilise sekkumise roll ja järelmõju ) kaitsmine toimus 14. juunil 2017. aastal endises Heliose kinos (Sauna 7, Tallinn).

Loomepõhine uurimus tegeleb ajalooliste hoonete ümbermõtestamisega, et avaradada mooduseid ja luua üldistusi professionaalse ruumilise sekkumise mõiste laiendamiseks. Töö vaatleb ruumilisi suhteid, mis on seni varjatuks jäänud, uurides fenomenoloogilise ruumikäsitluse, disainiaktivismi ja gentrifikatsiooniprotsessi võimalikke vastastikmõjusid. Väitekiri analüüsib juhtumiuuringute – Pärnu mudaravila, Tallinna linnahalli ja Hiiumaa Palu kiriku – näitel ruumi aktiveerimise võimalikkust ning ruumiliste sekkumiste taktikaid, fokusseerides füüsilise ruumiga paralleelselt mentaalse ja sotsiaalse ruumi kihistustele.

Uurimus keskendub mineviku (hoonete) ja tuleviku (kasutajate) vaheliste seoste otsingutele, väärtustades ruumilisi kihistusi ja inimlikke käitusmismustreid. Sisearhitektina huvitub autor ruumi mõjust inimestele ning inimeste mõjust ruumile ehk teisisõnu, kuidas on võimalik füüsilise ruumi abil suunata inimeste käitumist ning mil moel inimene mõjutab ruumi atmosfääri. Sisearhitektuurse ruumiprojekti koostamise puhul on emotsionaalne ja pragmaatiline lähenemine pöördvõrdelises suhtes.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.